Vaekoja ajalugu

Kuressaare vaekoja ehitamise idee pärineb Rootsi suurnik krahv Magnus Gabriel de la Gardielt, kes valitses Saaremaal aastatel 1648 – 1654. Ehituse valmimise aeg – aasta 1663 – on raiutud barokstiilis hoone voluutidega kaunistatud astmestikviilu harjakivisse. Viilutipul asuv sepistatud tuulelipp on aastaarvuga 1664. Ainus säilinud selle hoonetüübi esindaja Eestis.

Vaekoda kasutati kaupade kaalumiseks – seal asusid linna tembeldatud kaalud, maksustamiseks, kehtivate kaalude ja mõõtude kontrollimiseks ning kauba hoidmiseks.

Põhjasõja ajal – 1710 a. põles kogu linn maha. Säilisid vaid üksikud kiviehitised, nende hulgas ka vaekoda. Pärast sõda läks vaekoda kroonu valdusesse ja ehitis kohandati linna vahtkonna hooneks ja funktsioneeris sellena kuni 1830 aastani.

Kuni 19 saj. lõpuni paiknes vaekojas linna postimaja e. hobupostijaam (1913). 1906 a. asus vaekoja 2 korrusel Saaremaa esimene eratelefonivõrgu keskjaam, tookordse hobupostijaama peal.

20 saj. I poolel asusid vaekojas mitmesugused kauplused – segakauplus, veini- ja liköörikauplus, lihakarn.

Aastatel 1980 – 1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18 saj. pärinev   ruumijaotus.